Mänguväljak peab olema ristküliku kujuline, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon Pikkus: minimaalselt 90 m, maksimaalselt 120 m Laius: minimaalselt 45 m, maksimaalselt 90 m Rahvusvahelistel mängudel Pikkus: minimaalselt 100 m, maksimaalselt 110 m Laius: minimaalselt 64 m, maksimaalselt 75 m Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring.
Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks.
Karistusala määratakse mõlemas väljaku osas järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 16,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 16,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse karistusalaks. Mõlema karistusala sees märgitakse väravapostide keskkohast 11 m kaugusele, kummastki postist ühekaugusele penaltikoht. Väljapoole karistusala joonistatakse penaltipunktist 9.15 m raadiusega kaar. Igasse väljaku nurka paigaldatakse lipp, vähemalt 1,5 m kõrguse nüriotsalise lipupostiga. Lipp võib olla paigaldatud ka keskjoone otstesse, vähemalt 1 m kaugusele küljejoonest.
Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele. Postide vahe on 7,32 m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44 m. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12 cm. Väravapostid ja põikpuu peavad olema valged.
Pall on:
kerakujuline
nahast või muust sobivast materjalist
ümbermõõduga 68 – 70 cm
kaaluga 410 – 450 g mängu alguses
rõhuga 0,6 – 1,1 atmosfääri (600-1100 g/cm2).
Mängijad Mäng toimub kahe võistkonna vahel. Võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht. Mängu ei saa alustada, kui ühes võistkonnas on alla 7 mängija.
Poolajad Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast. Mängu kestust võib kokkuleppel kohtuniku ja mõlema võistkonna vahel muuta. Mängu kestuse muutmise otsus (näit.. lühendada poolaegu 40 minutini ebapiisava valguse tõttu) peab olema tehtud enne mängu algust ja peab vastama mängureeglitele.
Vaheaeg Mängijatel on õigus vaheajale kahe poolaja vahel. Vaheaeg ei tohi ületada 15 min. Võistlusjuhend peab määrama vaheaja kestuse poolaegade vahel. Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul.
Mängu alustamine Väljakupoole valikuks visatakse “kulli ja kirja”, võitnud võistkond saab valida, kumba väravat ta ründab esimesel poolajal. Teine võistkond saab lüüa mängu alguses lahtilöögi. Kulli ja kirja võitnud võistkond lööb mängu lahti teise poolaja alguses. Teisel poolajal vahetavad võistkonnad väljakupooled.
Lahtilöök Lahtilöögiga alustatakse mängu:
mängu alguses
pärast arvestatud väravat
teise poolaja alguses
iga lisaaja (kui seda rakendatakse) alguses
Mängija on suluseisus, kui ta on ähemal vastasvõistkonna väravajoonele kui pall ja eelviimane vastasvõistkonna mängija Mängija ei ole suluseisus, kui:
ta on oma võistkonna väljakupoolel või
ta on samal joonel eelviimase vastasvõistkonna mängijaga või
ta on samal joonel kahe viimase vastasvõistkonna mängijaga