Kergejõustik
KergejõustikKergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.
Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreekaolümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.
Kergejõustiku aladest on olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Eesti Kergejõustikuliit
www.ekjl.ee
Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreekaolümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.
Kergejõustiku aladest on olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Eesti Kergejõustikuliit
www.ekjl.ee
Jalgrattasõit
Jalgratasõit algajaleJalgrattatreeninguga alustamisel tuleb kindlasti teha 10 – 15 min eelsoojendust (venitusharjutused), seejärel sõita 5 min aeglase tempoga tasasel maastikul. Tempot suurendades jälgige kindlasti oma pulsisagedust, kuni see optimaalse taseme saavutab. Algajatel on koormuse mõõdupuuks treeningu kestvus, mitte läbitud kilomeetrid. Algul läbige 10 – 20 km, seejärel võite treeningkoormust juba suurendada. Harjutage 3 nädalat järjest, soovitavalt 3 korda nädalas. 4 – 6 nädala pärast võite juba treeningmahtu suurendada, samuti juba kergelt mägisel maastikul harjutada.
Kahtlemata on individuaalselt erinev, kuidas keegi treeningkoormust talub. Järgnevalt üks treeningplaan algajale.
1. NÄDAL
- 10 – 20 km
- aeglane käik, tasasel maal
- 1 – 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening
2. NÄDAL
- 20 – 30 km
- aeglane käik, tasasel maal
- 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening
3. NÄDAL
- 30 – 40 km
- aeglane käik, tasasel maal
- 2 – 3 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
4. NÄDAL
- 30 km
- aeglane ja keskmine käik, vahelduv maastik
- 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
- lisaks veel 10 km
- tasane käik, lauskmaa
- 1 kord nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
5. NÄDAL
- 30 km
- keskmine käik, vahelduv maastik
- 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
- lõpus veel aeglane taastav sõit
- lisaks veel 20 km
- keskmine käik, lauskmaa
- 1 – 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening
6. NÄDAL
- koormust võib veelgi suurendada, võib juba sõita ka kergelt mägisel maastikul
Kahtlemata on individuaalselt erinev, kuidas keegi treeningkoormust talub. Järgnevalt üks treeningplaan algajale.
1. NÄDAL
- 10 – 20 km
- aeglane käik, tasasel maal
- 1 – 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening
2. NÄDAL
- 20 – 30 km
- aeglane käik, tasasel maal
- 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening
3. NÄDAL
- 30 – 40 km
- aeglane käik, tasasel maal
- 2 – 3 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
4. NÄDAL
- 30 km
- aeglane ja keskmine käik, vahelduv maastik
- 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
- lisaks veel 10 km
- tasane käik, lauskmaa
- 1 kord nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
5. NÄDAL
- 30 km
- keskmine käik, vahelduv maastik
- 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening / intensiivne põhivastupidavustreening
- lõpus veel aeglane taastav sõit
- lisaks veel 20 km
- keskmine käik, lauskmaa
- 1 – 2 korda nädalas
- kerge põhivastupidavustreening
6. NÄDAL
- koormust võib veelgi suurendada, võib juba sõita ka kergelt mägisel maastikul